Peatükk 5: Ülekanded

See on ilmselt kõige lihtsam teema. Enamusel juhtudest on parim ülekanne see, mis võimaldab su autol kiirendada nii kiiresti kui võimalik, ilma sirgetel tühjaksjooksmiseta. Õige ülekande leidmine on seega enamasti suhteliselt lihtne: vaata lihtsalt, et mootor jõuaks maksimumpööreteni kõige pikema sirge lõpupoole.

Mõnikord võib olla ringiaegadele kasulik pikem või lühem ülekanne: pisut aeglase ülekandega auto kiirendab paremini, nii et kui rajal on palju lühikesi sirgeid, kus kiirendus on oluline, võid mõelda aeglasema ülekande peale. Kiiremat ülekannet kasutatakse tihti hoidmaks ära pidamise kaotust kiirendusel, enamasti kehva pidamisega radadel. See võib teha auto kergemini juhitavaks. See on soovitatav ainult radadel, kus rataste puksimine on probleemiks.

Ülekandearv näitab, mitu pööret peab mootor tegema, et ratas teeks ühe täispöörde. Näiteks: ülekandearv 9.0 näitab, et kui mootor on teinud 9 täispööret, on ratas teinud täpselt ühe, kui mootor on teinud 18, on ratas teinud 2 jne.

Segadust tekitav osa on see, et suurem number näitab aeglasemat e. "lühemat" ülekannet. Seega 9.0 on "pikem" ülekanne, kui 10.0. Mõtle sellele: kui mootor peab tegema vähem pöördeid, et ratas teeks ühe (väiksem number), liigub auto mootori sama pöörlemiskiiruse juures kiiremini, mis tähendab kiiremat (pikemat) ülekannet.

Teine viis ülekande väljendamiseks on rollout, mis näitab, kui palju liigub auto edasi ühe mootoripöörde jooksul. Seda väljendatakse millimeetrites mootoripöörde kohta. See on mõnes mõttes parem, kuna arvestab ka ratta läbimõõtu, tehes ülekandearvud omavahel kergemini võrreldavaks. Samuti ei ole siin segadust numbritega: väiksem rollout tähendab lühemat ülekannet, suurem number pikemat.